Korduma kippuvad küsimused
Kas elektrolüüs e elektriepilatsioon on turvaline?
Elektrolüüs on olnud kasutuses juba üle 140 aasta. USA FDA ehk Toidu- ja Ravimiamet on suur organisatsioon, mis vastutab inimeste ohutuse ja turvalisuse eest. Nende sõnul on tegemist ainsa püsiva karvaeemaldusmeetodiga.
Siiani on tegemist karvaeemaldusmeetodiga, millel on parimad tulemused nii püsivuse kui ka turvalisuse osas võrreldes teiste meetoditega.
Mis on elektriepilatsiooni eelised võrreldes laserepilatsiooni ja fotoepilatsiooniga?
Kui võrrelda foto- ja laserepilatsiooni elektrolüüsiga, siis elektrolüüs on olnud:
+ palju kauem turul (turul alates 1875, seega olnud turul üle saja aasta), laserepilatsioon on turul olnud aga ca 30 aastat
+ tänu pikemale turul olekule on elektrolüüs pikema jälgimisperioodiga – usaldusväärne tõestus elektrolüüsi püsiva toime kohta on olemas
+ sobib heledatele karvadele
+ sobib sünnimärkide puhul
+ püsiv karvaeemaldus (laser- ja fotoepilatsiooni näol on tegemist poolpüsiva tulemusega – karvakasv muutub aeglasemaks)
Kuidas elektriepilatsioon toimib?
Väike nõel (väiksem, kui karv ise) sisestatakse karvasibulani. Nõelast tuleb väike kogus elektrienergiat, mis kahjustab/suretab karvasibula. Karv võetakse pintsettidega välja.
Kui palju protseduure on vaja teha, et saada soovitud tulemus?
See on väga individuaalne ning sõltub kliendi soovitud piirkonnast, karvakasvust, hormonaalsusest, varasemast karvaeemaldusest jpm faktoritest. Tuleb arvestada regulaarsete kordusprotseduuridega vähemalt 2 aasta vältel.
Kas elektrolüüsi saab teha igas kehapiirkonnas?
Elektrolüüsi abil saab karvu eemaldada enamus kehapiirkondadest, kuid kuna tegemist on aeganõudva protseduuriga, siis on eelistatud väiksemad piirkonnad: nägu (kulmud, ülahuul, lõug), kael, kaenlaalused, bikiini(piir) jm väiksemad kehapiirkonnad, kus on soovimatu karvakasv. Sellegipoolest saab protseduuri teostada ka näiteks kätele ja jalgadele. Sünnimärkide puhul soovitan eelnevalt konsulteerida nahaarstiga.
Kui pikad peavad olema karvad enne protseduuri?
Karvad peavad olema välja kasvanud, sest protseduuri saab teostada vaid nähtavatele karvadele. Karvad peavad olema piisavalt pikad, et neid saab pintsettidega haarata.
Mis tunne see on?
Elektrolüüsi toimel karvaeemaldus võib tunduda nagu sääsehammustus – valu ei ole pidev, üldiselt on valus see hetk, kui karvafolliikulis tekib reaktsioon, seega 1-2 sekundit. Mõnes piirkonnas on valu paremini talutavam, kui teises. Samuti on valulävi igal kliendil erinev.
Kas elektriepilatsiooni võib teha heledatele karvadele?
Absoluutselt! Kuna elektriepilatsioon toimib karvasibulas, siis ei sõltu see karva melaniinist, võimaldades tõhusa karvaeemalduse iga karvavärvi puhul.
Kas elektriepilatsiooni võib teha päevitunud või loomulikult tumedama naha korral?
Jah! Vastus on samataoline, nagu eelmisele küsimusele – kuna protseduur toimib karva sees, siis nahavärv ei mängi rolli.
Milline on nahk peale protseduuri?
Peale protseduuri on paljudel juhtudel nahk punetav, ärritunud ja/või kergelt paistes. Võivad tekkida punnikesed või koorikud, mida puutuda ei tohiks, et nahk saaks täielikult paraneda. Kodus on soovituslik kasutada Aloe Vera geeli, mis rahustab nahka. Üldjuhul kaovad nahanähtused juba samal või järgmisel päeval, olenevalt naha tundlikkusest.
Kuidas hoolitseda naha eest peale protseduuri?
Töödeldud nahka tuleks hoida vee, higi ja päikesekiirguse eest 24h. Nahapunetuse korral kasutada Aloe Vera geeli, paistetuse korral võib teha lokaalset külmakompressi. Kuna elektrolüüs kuivatab nahka, siis on soovituslik piisav vedeliku tarbimine ja naha niisutamine. Näopiirkonna puhul tuleks vältida kosmeetika kasutamist 24h, vajadusel võib kasutada mineraalkosmeetikat.
Kas elektrolüüsi protseduuridega alustades võib vahepeal karvu eemaldada?
Protseduuride vahepeal võib karvu eemaldada, kuid vaid raseerides või lõigates. Karvu ei tohi kitkuda ega vahatada, sest see mõjutab karvafolliikulit.